Miks ja kuidas ise filmi skännida
Esmaspäev, 14. september 2009Kunagi paar aastat tagasi sai Zenit kaamerasse film pandud (Agfa 400). Nüüd otsustasin, et on jälle aeg filmile pilte teha, fotopoed ju pakuvad mugavat võimalust pilte kohe plaadile skännida. Klõpsisin filmi täis ja hakkasin teda tagasi kerima. Kerisin-kerisin kuni käis tuttav klõpsakas koos kerimisnupu “vabanemisega” ja saigi keritud. Tegin kaane lahti, aga selgus, et ikka ei saanud küll, film vahtis vastu. Panin ruttu kaane kinni ja kerisin ikka korralikult lõpuni. See kõik toimus loomulikult päevaajal ja õues ja väga päikeselise ilmaga. Mis seal ikka, film Photopointi ilmutusse. Läksin tunni pärast tagasi ja kätte sain ainult ilmutatud negatiivi põhjendusega, et automaatseks skännimiseks oli film liiga tume. Käsitsi skännides ühe pildi hinnaks 10 krooni. Loomulikult polnud ma sellega nõus. Negatiivilt ma pilte vaadata ei oska (muidugi näen, mis seal on, aga ei ole kogemust, et tabaks kohe ära, kuidas pildid välja on tulnud), nii et palusin, äkki saavad indekspildi teha. Selgus, et ka seda ei saanud. Nii ei jäänudki muud üle kui ise pilte “skännida”.
Valgusallikaks üks piimpleksiklaasiga raamaturiiuli lamp, negatiiv lambi ja klaasi vahele, fotokas statiiviga kaadervärgi kohale ja pildistama. Midagi imelist sealt muidugi ei tulnud, lihtne fotokas ei oska kuigi lähedale fokusseerida, aga parem ikka, kui negatiivi vahtida. Värvide õigeks pööramine osutus oodatust keerulisemaks. Enam-vähem rahuldava tulemuse andis GIMPis inverteerimine ja seejärel värvide automaatne tasakaalustamine (oluline on seda rakendada täpselt kaadri alale, et arvesse võetaks ainult reaalset pilti).
Ja palun väga, selline oli tulemus. Täitsa mitu pilti, mis on tehnilises mõttes välja tulnud. Huvitav, kas keegi on nõus negatiivi mustadest laikudest mööda vaatama ja skännima õnnestunud pilte ka odavama raha eest kui á 10 krooni.


