Arhiiv, jaanuar 2009

Muhv, nõudmiseni

Reede, 30. jaanuar 2009

Küllap tuleb siia kuhjas kommentaare, et pea püsti ja sul on kõik hästi, aga teinekord on lihtsalt vaja välja öelda…
Mõnikord olen ma “nii-üksi, nii-üksi”, mis sest, et kolmekesi.
Vahel tahaks ära kaugele, kus keegi mind ei tunne.
Siis jälle tahaks teise kohta, kus kõik mind tunnevad ja on, kellele tee peal “tere!” öelda.
Vahel viib naeruväärne läbikukkumine igapäevaelus selleni, et pean lapsele selja keerama, et ta ei näeks mu kurbust.
Teinekord tahaks, et telefon heliseks ja keegi räägiks oma elust.
Mõnikord tuleb nutt peale, sest ei teagi, miks.
Ja ikkagi, miks?
Aga nagu ma ütlesin, seda kõike juhtub vaid mõnikord. Siis, kui aku enam voolu ei anna.

Uue aasta mõttetuim saatelõik juba nähtud

Esmaspäev, 19. jaanuar 2009

Olen suur maaelusõber ja unistan päevast, mil mul on piisavalt julgust kirjutada oma koduseks aadressiks Koeru vald, Järvamaa. Vaatasin alati andunult ETVst “Maahommikut”, isegi meessaatejuhi põllumajanduspessimism ei saand mind teleka eest minema (oli põneva draamaga intervjuusid, kus küsitletav talunik oli üsna helges meeleolus ja intervjueerija muudkui virises). Rahustav oli saadet vaadata ja teada, et veised töötavad endiselt ja kuskil keegi valmistab kasvuhoonet hooajaks ette. Oh, ja need läikivad masinad!

Nüüd siis oli eetris uus saade: “Sõida maale!”- tunduvalt softim, pigem mõeldud minusugustele maaleihalejatele, kui pärispõllumehele (Aberdeen Angusest, Valtra traktoritest ega Läti kollasest polnud juttugi). Rõhk siis maal elamisel, mitte seal millegi tootmisel. Muidu tore küll, päevitunud ja positiivne meessaatejuht tuuseldab mööda maale kolinud näitlejaid ja edukaid külaseltse. Ja siis oli täiesti jabur sektsioon toalillendusest- ehk kuidas tuua talvel tuppa kevade hõngu. Lillemeesterahvas keerutab käe vahel potte ja loetleb: on võimalik valida tulpe, nartsisse, priimulaid ja – tõepoolest! – ka hüatsinte on võimalik valida! See oli uskumatult naljakas, kujutasin ette kuidas telekokk soovitab: ostke poest vorsti, ka juustu ning pasteeti on võimalik osta. Vaatasin just kordust ja naersin veel. Kui see oligi huumorinurgake, siis soovitaksin vinti veelgi üle keerata ja rääkida ka sellest, kuidas piima annavad lehmad ja villa saab lammastelt.
Linnavurlet rahuldab, aga kus on saade tõelisele maa soolale?
Okei, igati kompetentne saatelõik kirvestest natuke leevendas saadud šokki.

On mul ikka targad sõbrad!

Laupäev, 10. jaanuar 2009

Seoses riiuli paikajõudmisega ei olnud mul enam ühtegi ettekäänet, miks ei võiks ma oma raamatuid Tallinnast vanemate juurest ära tuua. Raamatuid oli seinast seina (õnneks vaid ülekantud tähenduses), “Plekktrummi”, “Hajameelse magistri väitekirja” ja “Pesakonna” koomiksi seas oli ka üks vihik aastast 1999, millele känguru peale joonistatud, vahel TÜ Täppisteaduste Kooli ja Eesti Matemaatika Seltsi välja antud diplom – juunioride arvestuses 94 punktiga 93. koht. Vihik sisaldab ülesandeid ja pingerida, libistasin silmadega nimedest üle ja muudkui imestasin, kokku 13 tuttavat nime, tol ajal ma neid muidugi ei tundnud. Praeguseks on neli neist töökaaslased, üks sealhulgas koorivend. Pea-aegu kõik on tuttavad ülikooli kaudu. Pole midagi öelda, matemaatika ühendab inimesi. Ainult üks asi teeb meele mõruks, kõik nad on saanud rohkem punkte kui mina…


.pri.ee priiks!