Riideid saab hakata juba kappidesse panema, ei pea neid enam voodi all kottides hoidma. Ostsime täna kaera-greibi-jogurtiseepi, jätame tükikesed kummutisse laiali, peaks head lõhna tekitama ja peletama mööblitüki mälestused niiskest kütmata majast. Kapis seisavad samal eesmärgil kohvipurk ja kaks seedripuust koipeletusrattakest. Loomulikult tegin uuest mööblist ka pilti.

Kapp on kuidagi ära vajunud, uks ei taha enam sugugi kinni minna. Samas siia saabudes oli uks lausa lukus nii et kinni ta ikka oli. Oskab keegi vihjeid anda, kuidas kappi niiviisi väänata, et ta sirgeks läheks ja uks jälle käiks? Loodi ma ta enda meelest ajasin, võite ise näha, et papitükid on jalgade all. Aga midagi on ikka valesti.

Tugitoolile uue elu andmise eest peame tänama jällegi Maarja vanaisa. Eelviimaselt pildilt võite näha, et tool veetis mõne aja oma elust Abajal. Sinna saabus ta Paide vanakraami poest, kust ta 800 krooni eest lunastati. On arusaadav, miks eelmised omanikud ta maha müüsid, ta on lihtsalt nii mugav, et kui kord sisse istud, ei taha niipea sealt enam tõusta.

Pildid ise on Veiko ploogis.

Kui ma paar päeva tagasi kuulsin, et ajakiri Ruum pakib end vaikselt kokku, siis ma juba pisut kartsin, et ega Muusagi kauaks ilmuma jää. Pagan küll.

Ma tunnistan end täitsa süüdi. Mul lõppesid nii Muusa kui Ruumi tellimused otsa ja ma jätsin need laiskusest pikendamata. Ostsin üksikmüügist edasi, sest putka jäi koduteele, aga tellimiseks peab ju panka logima ja klikkima ja… uhh! Ja muidugi, mul pole ju veel oma ettevõtet ka, millele meeldima hakanud väljaannetesse reklaami osta. Ja nii ma nüüd siis loengi varsti ainult… mida ma siis loen?

Tähendab, et mis ajast alates on Eesti lipuks must-must-valge? Vikipeedias olev pilt on täitsa rahuldav, aga liiga paljudes kohtades on sinisest vaikselt must saamas. Mõned minutid tagasi näidati televiisorist suuskadel inimesi, nimed all ja lipud kõrval. Eesti lipu sinine ja must olid äravahetamiseni sarnased. Sama viga on lippudel, mida tänapäeval majadele riputatakse, neil kisub sinine samuti väga tumedaks. On see eesti elu tõesti nii masendav? Sinine, eriti hele sinine on väga lootusrikas, kirgas ja rõõmus värv, küllap ei kannata inimesed seda välja ja krutivad lipusinist vastavalt meeleolule tumedamaks. Ma ei imesta, kui varsti hakkab ka valge järk-järgult tumedamaks minema. Alguses helehall, äkki lihtsalt määrdunud? Siis selgelt hall, siis tumehall ja lõpuks on Eesti lipp ühtlaselt must. Puuduvad veel paar sääreluid ja pääluu.

Parafraseerides tuntud filmipealkirja küsime: “Mis juhtus Hendrik Sal-Salleriga?” Generaator M tegi häid lugusid, näiteks kasvõi “Käed”, mis tuleb esitusele punk laulupeol. Viidatud lehelt leiate võimaluse ka nimetatud lugu kuulata. Kuulda on, et Sal-Saller oskas, küllap oskab praegugi. Miks temaga siis juhtus? Villu ei inise, Tõnu ei inise, Munk ei inise, Kojamees ei inise, keegi teine ei inise, Sal-Saller ainult iniseb lollakalt.