Kolisimegi Kurepalust ära, koju. Kahekesi ei jõudnudki eriti olla, asju tuleb uksest ja aknast meile seltsiks.

Näiteks pesumasin (mis ilmselt hakkab puhkehetkedel kasutust leidma ka kassimajana).

Ja siin on diivan, millele vanaisa uue elu andis (kõpitses skeletti ja pani uue riide ja kohendas veel veidi). Ise ta muidugi rahule ei jäänud, nagu meie peres tavaks.

Siis saabusid veel Liivalaia tänavalt pokaalid ja kohviserviis. Kristel, kes sealt nodi kohale tõi, poetas põrandale veel ühe kasti, kust väljus ühe mainimiseks liiga tuntud nõudevalmistaja lõunaserviis.
Ja homme tuleb loodetavasti külmkapp (aastavahetuspaukude jahutamiseks).
Korter jääb juba väikeseks- eriti, kui asju ühes kihis põrandale laotada.

Suur samm sissekolimise poole on tehtud, boiler on seinas. Parajalt pusimist sellega muidugi oli. Seiklused algasid poes, kui kassa juures avastasime, et ei, meie küll nii odavat (kaks tuhat krooni) boilerit ei plaaninud osta, me tahtsime ikka seda kallimat, nelja tuhandest. Et kas me tõesti näeme välja sellised, et ostame endale nii odava boileri? Nojah, väike nali, me ikka nii ei küsinud müüja käest. Selgus, et boilerit saalitöötaja käest nõudes oleksin pidanud nimekirja “Atlantic, horisontaalne, 100 liitrit” täiendama sõnaga “hooldusvaba e ACI”. Hea küll, lahkusime sõpradena, saime ikkagi õige asja kätte.

Torumehel olid kiired ja segased ajad, alles eelmise nädala kolmapäeval oli tal lõpuks aega. Pildilt on näha, kuhu see boiler siis lõpuks paigutus. Vannikapi ehitanud tüübid ütlesid, et konstruktsioon ei ole väga tugev ja raskeid asju sinna paigutada ei maksa. Sellega nullisid nad kõik meie fantaasiad mõnusast magamiskohast. Santehnik muutus seda juttu kuuldes mõtlikuks, aga leids siiski, et ega muud üle ei jää, kui tuleb tal ronida sinna vannikapi otsa, muidu tuleb boiler otse ukse kohale, mis ei minu ega tema meelest ei olnud kuigi arukas. Marjaks kulusid esikunurgas seisnud uksepiidad, need panime vannikapi lae peale, et torumees läbi kipsi ei vajuks. Puuris augud seina, pani keermelatid läbi, tõstsime boileri paika, ühendas torud ära, hiljem ühendasin mina juhtmed ja olemas. Torumees nägi kõvasti vaeva selle kapi otsas ehitamise ja eluga riskimisega, aga noh, asja sai kah. Esiku seinal on nüüd neli seibi-mutrit-latiotsa, aga need ei näe seal sugugi halvad välja ja ei sega kedagi. Äkki tõmbab neist veel valge värviga ka üle, kui suitsulõõride värvimiseks läheb.

Tagasilöögid tabasid ka, väiksed tilgad voolasid mööda boilerist tulevat sooja vee toru. Päris täpselt ei saanud aru, mis koht hõredaks jäi, aga keerasin ühe mutri kõvemini kinni ja tilkumine jäi järele. Peale seda avastasin, et tilgub veel üks koht, boilerisse mineva külma vee toru küljes on selline jubin, mille kohta mina sain aru, et see hoiab boilerit liigse surve eest ja laseb sealt surve vähendamiseks vett välja. Kasutusjuhendis oli soovitatud see otse kanalisatsiooniga ühendada, meil oli ta aga niisama lahtiselt. Praegu on seal all üks plekkkauss, tuleb mõelda, mis selle asjaga edasi teha. Teoorias saaks sinna ka mingi väikse toru panna, mis üle jäänud vee kuskile äravoolu suunab.

Igatahes voolab kraanist soe vesi, tänu vastpaigaldatud lambile ja vannikardinale saime ka esimest korda dušši ja vanni võtta. Peab ütlema, et päris mõnus ikka. Ainult ventilatsioonist on puudus, peale vanni olid köögiaknad kenasti “higised”.

Vana kombe kohaselt vaatame siis ikka pilte kah. Vannikardin sai kena sinine, seina värvist üldse mitte kaugel.

Veel juhtus selline tore asi, et magamistoa sein sai värvitud. Imekombel õnnestus meil värvivalik, vähemalt enda meelest jälle suurepäraselt, jäime magamistoa seintega sama rahule kui köögi omadega. Täpselt õige värv. Kui mu mälu mind ei peta, siis oli see kõige valgem ebavalge, mida Ehituse ABCl üldse pakkuda oli. Ega me öelda ei oska, mis värv see siis lõpuks on. Mingi elevandiluu või beež või tontteabmis. Eriti müstilised olid lillakasroosad täpikesed, mis värvimise ajal aeg-ajalt ootamatult seinale tekkisid. Hea küll, et kehvasti segatud, aga kust see roosa sinna sai? Nojah, lõpptulemus on ilus ja see loeb.

Testisin ennast ja selgus, et ma olen 88% Nanny Ogg (kettamaailmast, eksju).

Which Discworld Character are you like (with pics) created with QuizFarm.com

You scored as Gytha (Nanny) Ogg You are Nanny Ogg! A talented witch, able to make yourself at home wherever you are, and insist that Greebo is just a big softie. You enjoy drinking, a lot, and singing about a hedgehog. You have a huge family, and get your daughters-in-law to do most of the housework. You are kind and gentle, and help put people at ease. Gytha (Nanny) Ogg 88% Commander Samuel Vimes 81% The Librarian 63% Lord Havelock Vetinari 63% Carrot Ironfounderson 63% Rincewind 56% Death 50% Esmerelda (Granny) Weatherwax 44% Greebo 38% Cohen The Barbarian 31%

Saidki elutoa seinad tapeedi alla. Lisaks välimusele jäin väga rahule ka tapeedi ja liimi paigaldusomadustega. Peale seinale panemist sai tapeeti probleemideta siia-sinna liigutada, et triibud ikka otse saaksid. Ei rebenend ega miskit. Ja tundub, et seinad on ka üsna sirged saanud, mingeid nokkkinni-sabalahti siitotse-teisaltviltu kohti väga ei olnudki, isegi nurkadega sai valutult hakkama. Muuseas, avastasin ka hea nipi, kuidas tapeeti otse saada. Üks hea mõte on tõmmata sirge joon sinna, kuhu tapeedi ülemine serv peab jääma, aga seda joont ei olegi alati nii lihtne tõmmata. Pealegi on seda ka raske jälgida, sest joon jääb ideaalis tapeedi alla ja ei paista pärast enam välja. Palju lihtsam ja efektiivsem on tõmmata loodi abiga kolm-neli vertikaalset kriipsu seinale sinna kohta, kuhu ennustad järgmise paani serva sattuvat. Nende järgi on väga hea vaadata, kas paan saab otse või mitte. Mingi lahendus on vist ka nööriga mässamine, aga see on tüütu ja võtab aega, et nöör rahuneks ja otsesuund kätte tuleks. Parem joonida sein enne ära.

Virinat siis ka, sobivate valgustite leidmine valmistab peavalu. Ikka väga palju on lampe, mis on lihtsalt koledad ja maitsetud. Siis on hulk lampe, mis iseenesest näevad head välja, aga mis ei sobiks meie tuppa. Miskipärast ei ole veel ühtegi sellist kohanud, mis karjuks vastu, et osta mind ära ja kruvi enda seinale või lakke. Tegelikult seinale on siiski päris tugev kandidaat üks Bellatrixi lamp, selle paneks küll diivani kohale. Sobivat laelampi aga pole veel kahjuks kohanud. Veel koledam on see, et meil kummalgi pole isegi ideed, milline see lamp võiks olla. Suudame ainult negatiivset ja ebakonstruktiivset kriitikat teha: “Ei, see lamp nüüd küll ei kõlba!”

Lõpetuseks ja rahustuseks ja silma puhkamiseks vaatame veel pilte. Need on tehtud pisut parema kaameraga kui eelmise postituse pildid ja välgu asemel on kasutatud statiivi. Näevad palju nämmamad välja.

Eila sai tapeeditud pool elutuba. Ise oleme tapeedivalikuga hästi rahul, no kas pole mitte kaunis?

Paar pilti meie elektriklõbinatest kah.

Loodetavasti saab täna tuba üleni tapetseeritud, siis on juba täitsa asja moodi asi.

Onju ilus punane?

Ühed toredad torud on meil ka nurgas, ei teagi, mis nendega teha. Selle, mille küljes on veemõõtja, saaks ülespoole liigutada, otse loputuskasti kõrvale. Siis jääks veel vasakpoolne toru, mis vett meile ja naabritele annab. Lahendusi on mitmeid ja need ei piirdu ainult kuldse aerosoolvärvi ja krepp-paberiga.

TAMi ja TÜANi jõulukontsert toimub 21. detsembril kell 19:00 TÜ aulas, sissepääs prii. Tule kuulama!

Sony korporatsioon töötab palehigis selle nimel, et valmistada võimalikult ühildumatuid ja erilisi asju, kaugema eesmärgiga teha audiovisuaalarhivaaridel elu põnevamaks/põrguks. No mis ma oskan öelda- nad on edukad.

Digitv on ikka üks huvitav asi, isegi internetis saab sellega ringi kolada. Palun väga, käesolev ploog läbi digitv meie vanas heas telekas. Ainult kole tüütu oli puldiga neti otsingusse sverik.pri.ee toksida. Samas kui ikka kange vajadus midagi vaadata ja arvutiga parajasti mingil põhjusel netti ei saa, siis ajab asja ära.