Nilbe joobumus ja vabanemisirve hakkavad lahkuma. Head inimesed juba küsisid täna õela muigega, et kellena ma end siis nüüd defineerin. Intelligendinäruna?

Üha rohkem asju meenub, mida enam ei saa. Orkuti kommuunist “Mul pole kõrgharidust” tuli lahkuda. Varsti ei saa enam odavalt rongiga sõita. Ega igasugustel kultuuriüritustel piletirahaga koonerdada. Ülikooli hingekirjas olek lasi ka kõiksugu eluolulistele pisiasjadele ülbe ükskõiksusega vaadata, nüüd pole oma infantiilset ilmavaadet enam kuhugi peita. Otsisin ka positiivset, lisaks suurele kergendustundele ei tulnudki nagu midagi pähe. Nojah, ülikooli raamatukogus saab endiselt käia, ainult arvutiklassi enam ei saa (samas – ega ma seal kunagi käinudki).

September tähistab nüüd lihtsalt sügise algust. Kui lasteaeda mitte haridustee hulka arvata (palliviskenõkse ei omandanud ma ei seal ega ka hiljem koolis, piiride seest värvima ja lugema õppisin ise), on see üle 19 aasta midagi uut minu aastaringis.

Üks-kaks-kolm-neli-viis-kuus (aastat)! Ja bakaaaaAAA! Aga arsti must ei saand.

Miks on nii, et kui sa otsustad masendavalt halb välja näha, siis võtavad kõik lemmikinimesed tänaval järjekorda, et sinuga juhuslikult kokku põrgata. Kui ma kirjutaks selle küsimuse õunaarvutil, siis ma oleksin ilmselt Carrie Bradshaw ja ei näeks tegelikult üldse jube välja. Aga ma olen kõigest mina, viimased paar nädalat endale korralikku üle kolmetunnist und keelanud sookoll oma ülikoolitee lõpusirgel. Aga täna ma magan, ja mõnuga!

In the United States, you don’t adapt to situations, situations adapt to you!

Selline “nali” tuli siis pähe, inspireerituna härra Smirnoffist.

Kõlab ilmselt kummaliselt, aga ma tahaksin vaate Annelinna köögiaknast uude koju kaasa võtta.
See on ju ilus?

Selline läbitöötatud ja sisseelatud linn, pügatud murud ja kaunis geomeetria (alajaam taamal ainult natuke lõhub seda kompositsiooni). Talvel, kui Luunjas kasvab öösiti kurk, paistab pika perspektiivi lõpus kutsuv kuma.

Ei tea, kas Annelinn on kõikjal niimoodi nutikalt paigutatud, et akna taga selline tore ruum moodustub, või vaadatakse teistest korteritest lihtsalt vastasmaja seina? Lapsepõlves, mis möödus Lasnamäe jalamil Kosel, tundus võimatu, et mulle kunagi magalarajoonis midagi meeldida võiks. Ega muu ei meeldigi: lift haiseb, ruumi on vähe ja ülalt-Külli lällab öö läbi.

Vabriku vaade on tunduvalt suvalisem, põhiliselt on näha kõrvalmaja mõõdutundetult suur parkla. Toredate puumajade nägemiseks peab end harjutama aknast vasakule vaatama.

Minge ostke turult tomateid! Kaks korda odavamad ja viis korda ilusamad-maitsvamad kui poes! Basiilikut ostke ka! Segage tomat, basiilik ja fetajuust omavahel ning nautige! Kassile andke ka!

Kes teab, millega on tegemist? Mis pereklubi, mis teine noorus? Mis Kohtla-Nõmme?

Klaasid on ausad, aga tahaks teada, mis sõnumit nad endas peidavad. Kätte sattusid sugulaste kaudu, kes umbes et võitsid need külaloteriil või miskit sellist. Ehk siis pole nendega mingit lugu kaasa tulnud.

Teadjad, rääkige! Mitteteadjad, spekuleerige!

Tallinna vanalinnas väikeses muusikat täis majas oli kontsert, kus Veiko ja Kristjan palavas saalis vaheldumisi omi laule laulsid. Et mitte kasutada kogetu kirjeldamiseks sõnu ilus ja tore, ülen, et õhtu oli nagu maasikas ja õevane (aitäh, EKI sünonüümisõnastik).

Muusikamaasikad vaheajal:

Armsad veidrad hetked, kui mõistad, et su autoraadio ilmateade on ka andekam poeet kui sa ise.

Sverik tegi meie vanast auto kojamehest raadioantenn-kiirusepiiraja. Ei usu?
Kõigepealt lammutas ta katki läinud tagumise klaasipuhastaja uudishimust laiali, tulemuseks kummiribad ja natuke metalli. Kumme paigal hoidnud 2 metallvarrast suskas ta sinna auku, kus kunagi oli olnud Nissan Makra antenn.

Tulemus on tõepoolest uskumatu. Kui me varem saime autoraadiot vaid linnas kuulata ja maanteel pidime leppima puberteedipõlve lemmikutega kassettkandjal, siis nüüd on kõik raadiojaamad kogu aeg saadaval.
Ja see ei ole veel kõik! Kui kiirus tõuseb üle 100 kilomeetri tunnis, hakkavad antennivardad ebameeldivalt pinisema ja jalg ei kipugi enam nii raskelt gaasipedaalile vajuma.
Minu meelest päris andekas leiutis, tasuks kaaluda kasuliku mudelina registreerimist.
Aga mida teha esimestest kojameestest, mis ka peatselt välja vahetamist tahavad?